Vihula mõisat (saksa k Viol) on esmamainitud 1501. aastal, mil ta kuulus von Lodede aadliperekonnale. 17.-18. sajandil kuulus mõis von Helffreichidele, kes ehitasid mõisasüdame välja barokkstiilis. Sellest ajast pärinevad kahekorruseline kõrvalhäärber ning praeguse peahoone vanimad osad.

1810. aastal omandasid mõisa von Schubertid, kelle omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Von Schubertid laiendasid vana barokset mõisahoonet mitu korda; praeguse neorenessansskuju sai hoone 1880ndatel aastatel arhitekt Friedrich Modi projekti järgi tehtud ümberehituste käigus.

19. sajand lisas mõisale ka hulga stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad kõrge paisjärve kaldal maalilise kompleksi. Mõisa sissesõidutee äärde püstitati von Schubertite vappe kandvad kivitulbad. Vihulast kujunes Virumaa üks rikkalikumaid ja kaunimaid mõisaansambleid.

Peale Teist maailmasõda asus mõisahoones hooldekodu. Hoone kannatas rängalt 1982. aasta tulekahjus, mille järgselt algasid nii peahoone kui ka kogu mõisa mahukad restaureerimistööd.

Kaasajal on mõis eravalduses. Pargi sügavusse peituvas kõrvalhäärberis (tagamõisas) ning ka aidas ja tõllakuuris tegutseb külalistemaja. Täiendav teave: http://www.vihulamanor.com/ee/, info@vihulamanor.ee, tel. 326 4100.

Mõisaomanike von Schubertite matusekabel asetseb Haljala kirikuaias.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Haljala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vihula valla territooriumile.