Vohnja mõisast (saksa k Fonal) on esimesi teateid 1504. aastast, mil ta kuulus van der Heyde aadliperekonnale. 17. sajandil Oxenstjernadele ning 18. sajandil von Baeridele kuulud mõisa omandasid 1805. aastal von Baumgartenid. 1837. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Tiesenhausenite valduses. Mõisa viimane omanik oli Ernst von Tiesenhausen.

Mõisa klassitsistlik ühekorruseline peahoone on ehitatud 1820-30tel aastatel von Baumgartenite ajal. Põhiosas ühekorruselise hoone keskosa on kahekorruseline ning tipus asuva kolmnurkfrontooniga; külgrisaliitidel on väikesed astmikfrontoonid. Hoones asub Vohnja Lasteaed-Algkool.

Mõisahoone ees teisel pool kaasaegset maanteed on tiik ja selle ümber arvukalt stiilseid kõrvalhooneid.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile.