Karula mõis (saksa k Karolen) eraldati Sangaste mõisa lõunapoolsetest maadest 1741. aastal. Algselt kuulus mõis von Delwigitele ning hiljem von Brüggenitele. 1838. aastal omandasid mõisa von Groted, kelle valdusse jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Karula mõisasüda oli ümbruskonna üks esinduslikumaid. Väheldase künka otsas paiknenud kahekorruseline peahoone oli ehitatud arvatavasti 18. sajandi lõpul, kuigi 19.-20. sajandil oli teda mitu korda ümber ehitatud. Lõplikul kujul oli peahoonel kolmekorruseline keskosa, mille tippu ehitati 20. sajandi algul veel kuppeltorn. Peahoone ümbruses oli suur park ning arvukalt kõrvalhooneid, suur osa neist stiilseid.

Peahoone põles maha 1919. aastal Vabadussõjas. Varemed lammutati 1924. aastal, rohtunud küngaste all on alles mõningad keldrid. Samas on säilinud suur park ning hulk kõrvalhooneid. Väga kaunis on 19. sajandi lõpul püstitatud maakivist neogooti stiilis valitsejamaja. Valitsejamaja ilmestavad sakmeline katuseäär ning teravkaaraknad meenutavad keskaegset kindlust.

Mõisast poole kilomeetri kaugusel kagus maalilise künka otsas asub mõisaomanike von Grotede perekonnakalmistu. Seal asunud neogooti stiilis tellistest matusekabelist on säilinud peamiselt müürid.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Karula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Karula valla territooriumile.