Hallinap in Kirchspiel St. Johannis, Harrien
14.-15. sajandil kuulusid Haljava ümbruse alad
Maardu mõisale.
Varaseimad teated iseseisvast mõisast (saksa k Hallinap) pärinevad 1562. aastast. Tollal kuulus mõis von Taubedele, kelle valdusse ta jäi kuni 17. sajandi lõpuni. 1726. aastal omandas mõisa Jürgen von Stackelberg. Von Stackelbergide omandusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Mõisa kahekorruseline
barokne
kivist peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Fassaadi liigendavatel liseenidel on kaunid ning omapärased kapiteelid.
Tagakülje keskosas on omapärane kaaraken. Algselt ilmestas hoonet kõrge kelpkatus.
Mõisahoone põletati müürideni maha 1905. aastal. Hiljem hoone taastati, kuid lameda katusega. Kaasajal on hoones kauplus. Kõrvalhooneid ei ole mõisas praktiliselt säilinud, kui mitte arvestada mõisasüdamest paarisaja meetri kaugusel künka tipul paiknevat hollandi tuuliku keret. Mõisapargi servadesse on 20. sajandi teisel poolel püstitatud mitmeid korterelamuid.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Harju-Jaani kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Harjumaale
Jõelähtme valla territooriumile.
|