Kesk-Eesti tähtsas teeristis asuvat Mäo mõisat (saksa k Mexhof) on esmamainitud 16. sajandil. Oma nime sai mõis tollaste valdajate Meckside järgi. 17. sajandi lõpul von Fersenitele kuulunud mõis oli peale Põhjasõda nii von Stackelbergide, von Löwensternide kui ka von Essenite omanduses. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Alexandra von Gruenewaldt.

Kahekorruseline barokne kivist peahoone ehitati mõisa von Fersenite ajal 17. sajandi lõpus. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 18. sajandil. 1820-30tel aastatel ehitati hoone põhjalikult ümber esinduslikus klassitsistlikus stiilis, mil ta ehitati ka pikemaks. Tollal sai hoone endale kolmeosalised kaaraknad — nn veneetsia aknad — ning nelja sambaga klassitsistliku portikuse.

1960-70tel aastatel varemeteks muutunud hoonet hakati 1980te lõpul taastama. Toona valmisid aga vaid uued laed ja katused, misjärel tööd katkestati. Hoonest on säilinud vaid majakarp, valdav enamik arhitektuurseid detaile on hävinud. Ümber ehitatuna on säilinud mõningaid kõrvalhooneid.

Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik Alexandra von Gruenewaldt oli kuulsa Vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi (1844-1908) vennatütar. Helilooja on veetnud mitmed suved Mäo mõisas, korraldades seal ka arvukaid kodukontserte.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Paide kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Paide valla territooriumile.