Lääne-Nigula kirikumõis (Pastorat Poenal)
Auaste (Auast, Wiesenau) rüütlimõis
Hardu (Hardo) poolmõis
Keedika (Kedik) rüütlimõis
Kirimäe
(Kirrimäggi) rüütlimõis
Kärbla (Kerwel) Räägu kõrvalmõis
Leediküla (Lediküll) poolmõis
Niibi (Niby) rüütlimõis
Roosna (Rosenhof) Kirimäe kõrvalmõis
Räägu (Hohenheim) rüütlimõis
Oru (Orrenhof) rüütlimõis
Palivere (Pallifer) rüütlimõis
Salajõe (Sallajöggi) rüütlimõis
Saunja (Saunja) poolmõis
Seljaküla (Sellenküll) rüütlimõis
Taebla (Taibel) rüütlimõis
Tagavere (Tackfer) rüütlimõis
Uugla (Udenküll) rüütlimõis
Vidruka (Widdruck) Tagavere kõrvalmõis
Tekkelugu.
Muinasajal ja keskaja algul moodustasid hilisema Lääne-Nigula kihelkonna alad Ridala kihelkonna põhjapoolse osa. Kihelkond iseseisvus Ridala kihelkonnast 14. sajandil, mil sinna püstitati arvatavasti ka varaseim kivikirik.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad kuuluvad tervikuna kaasaegse Läänemaa koosseisu. Laias laastus on nad jagunenud kahe valla vahel: põhjapoolsed
alad moodustavad Oru valla ja lõunapoolsed alad Taebla valla. Tühiseid maalappe kihelkonna äärtest kuulub ka Noarootsi ja Risti valdadele.