Noarootsi kirikumõis (Pastorat Nukkö)
Aulepa (Dirslet) rüütlimõis
Nõmmküla (Nömmküll) Riguldi kõrvalmõis
Paslepa (Paschlep) rüütlimõis
Pürksi (Birkas) rüütlimõis
Riguldi (Rickholtz) rüütlimõis
Saare (Lückholm) rüütlimõis
Sutlepa (Sutlep) Riguldi kõrvalmõis
Tahu (Schottanäs) rüütlimõis
Vööla (Bysholm) rüütlimõis
Tekkelugu.
Omaette kihelkonnaks sai Noarootsi 15.-16. sajandil kui peamiselt rootslastega asustatud ala. Varem oli piirkond arvatavasti küllaltki hõreda asustusega ning moodustas Lääne-Nigula kirikukihelkonna põhjaserva, veelgi varem (muinasajal) aga arvatavasti mõjuka Ridala muinaskihelkonna põhjapoolse ääreala.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Noarootsi kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Läänemaa aladele. Kihelkonna ala kattub valdvas enamikus kaasaegse Noarootsi valla alaga, hõlmates lisaks Noarootsi poolsaare (endise saare) veel ka Riguldi ja Sutlepa ümbruse suurel mandril. Vaid väikesed läänepoolsed hõredad alad on ajaloolisel kihelkonnal ja kaasaegsel vallal veidi erinevad.