Nõo kirikumõis (Pastorat Nüggen)
Aru (Arrohof) rüütlimõis
Keeri (Kehrimois) rüütlimõis
Luke (Lugden) rüütlimõis
Meeri (Meyershof) rüütlimõis
Pangodi (Spankau) riigimõis
Tähtvere (Techlefer) rüütlimõis
Unipiha (Unnipicht) rüütlimõis
Vana-Nõo (Alt-Nüggen) riigimõis
Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 15. sajandil Tartu kihelkonna lõunapoolsete alade eraldamise teel.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Tartumaa aladele. Pindalalt suur kihelkond hõlmab alasid Tartust lõunas ning osalt ka läänes ja põhjas. Kaasajal on ta jaotatud paljude valdade vahel, osa alasid kuulub Tartu linnale (nt Tähtvere mõisa ümbrus).
Kihelkonna lõunapoolse osa tuumik kirikuga keskel moodustab Nõo valla. Idapoolne sopp kihelkonnast Keeri ja Meeri mõisate ümbruskonnas moodustab Konguta valla idaosa. Põhjapoolne ots kihelkonnast Tähtvere mõisa ümbruskonnas kuulub Tähtvere vallale ja Tartu linnale. Kihelkonna kagupoolne nurk Pangodi mõisa ümbruses kuulub Kambja valda.