Viru-Nigula kirikumõis (Pastorat Maholm)
Andja (Addinal) rüütlimõis
Aseri (Asserin) Koogu kõrvalmõis
Haansalu (Lilienhof) Pada kõrvalmõis
Kabala (Kappel) Pada kõrvalmõis
Kalvi (Pöddes) rüütlimõis
Koogu (Kook) rüütlimõis
Kunda (Kunda) rüütlimõis
Lontova (Blücher, Port-Kunda) poolmõis
sadama staatuses
Malla (Malla) rüütlimõis
Pada (Paddas) rüütlimõis
Satsu (Satzo) Kalvi kõrvalmõis
Samma (Samm) rüütlimõis
Tüükri (Dückern) Kalvi kõrvalmõis
Ulvi (Oehrten) rüütlimõis
Unukse (Unnuks) Vasta kõrvalmõis
Varudi (Wardes) rüütlimõis
Vasta (Waschel) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 1220ndatel aastatel Mahu muinaskihelkonna põhjal ja selle aladele.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna aladest jääb umbes kolmveerand (koos keskusega) kaasaegse Lääne-Virumaa aladele ja veerand Ida-Virumaa aladele.
Kihelkonna loodeosa moodustab Viru-Nigula valla, mis lääneosas Selja mõisa ümbruses ulatub ka Haljala kihelkonna maadele. Kihelkonna loodetipus asub Kunda linn. Kihelkonna edelaosale, Ulvi mõisa ümbrusse ulatub Rägavere vald oma idapoolses otsas. Kihelkonna väike lääneserv Andja mõisa ümbrusega kuulub Sõmeru valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Lääne-Virumaa kooseisu.
Kihelkonna idapoolsed alad kuuluvad kaasajal Ida-Virumaale. Nimetatuist põhjapoolsemad alad Kalvi, Koogu ja Aseri ümbruses kuuluvad Aseri valda, moodustades viimase tuumiku; lõunapoolsed alad Sonda ümbruses aga Sonda valda. Viru-Nigula kihelkonna idaservale on rajatud ka Kiviõli tööstuslinn.