Kunda mõisat (saksa k Kunda) on esmamainitud 1443. aastal. Koht on saanud nime Gundiste järgi, kellele mõis oli keskajal läänistatud. 17. sajandil kuulus mõis Tallinna raehärrale Johann Möllerile, 18. sajandi lõpul aga von Schwenghelmidele. 1840test aastatest kuni võõrandamiseni oli mõis Girard de Soucanton'ite aadlisuguvõsa omanduses.

1770tel aastatel püstitati Kunda mõisa varaklassitsistlik peahoone, mille külg- ja keskosa olid kahekorruselised. Kahekorruselistel osadel ehk külg- ja keskrisaliitidel olid lamedad kolmnurkfrontoonid. 19. sajandil püstitati mõisa hulk kõrvalhooneid, sh mitmeid stiilseid historitsistlikke ehitisi. Mõisa peahoone on varemetes, samuti suur osa kõrvalhooneid.

Tallinn-Peterburi raudtee valmimise ajal 1870 rajas Kunda mõisa omanik John parun (baron) Girard de Soucanton mõisa kohale mere äärde tsemenditehase, kuhu ehitati Rakverest haruraudtee. Tsaari-Venemaa üks esimesi tsemenditehaseid töötab praegugi, kuigi vanast tehasest veidi eemal. Vana tehase kontoris asub Kunda muuseum. Kaasajal tuntakse Kunda nime all eelkõige tsemenditehase ümbrusse tekkinud linna, Kunda mõis asub sealt 2,5 kilomeetrit lõunas.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Nigula kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Kunda valla territooriumile.