Loodna mõisat (saksa k Pall) on esmamainitud 1490. aastal. Oma eestikeelse nime on ta saanud Lodede aadliperekonnalt, kellele mõis keskajal kuulus. 1505. aastal müüsid Loded mõisa Vigala mõisa omanikele von Uexküllidele. 19.-20. sajandi vahetusel kuulus mõis von Hunniustele.

Mõisa ühekorruseline kõrgel soklil asuv kivist peahoone on ehitatud 1753. aastal (daatum soklikivil). Meieni on hoone säilinud 19. sajandil ja 20. sajandi algul ümber ehitatud kujul. Hoonet ilmestavad eenduvad tiibosad nii fassaadil kui ka tagaküljel. Stiilsed on neogooti friisiga välisuksed. Fassaadil on jälgi ka kvaadermaalingutest.

Hoone nurgad on rusteeritud, arvukaid viiluvälju (kokku on neid kuus) kaunistavad väikesed kaaraknad. Hoone sissepääs asub parempoolsel otsal. Tagakülje keskosa ees on olnud kas parki laskuv trepp või veranda, kuna seal on ukseava. Fassaadi keskosa on kaunistanud ka väike astmikviil, kuid see on tänaseks hävinud.

Mõisa kõrvalhooned paiknesid peahoone läheduses - ait peahoone esise auringi paremal küljel, majandushoonete enamik peahoonest kagus, Luistele ja Teenusele suunduva ajaloolise tee äärtes.

Peahoone on säilinud, kuid on enam kui kolmkümmend aastat tühjana seismise tagajärjel tugevalt lagunenud. Puudu on enamik uksi-aknaid, hulk lagesid on alla varisenud. Park on metsistunud ja võsastunud. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid (ait, laudad jt), kuid vähemal või suuremal määral ümber ehitatud kujul.

Veidi on muutunud ka mõisa lähikonna teedevõrk. Ajalooliselt asus mõis tähtsas teeristis, kust Koluvere-Märjamaa maanteelt lähtus lõuna poole, Luiste, Teenuse ja Tolli suunas suunduv teeharu. 20. sajandi lõpuosas on Loodna-Luiste-Teenuse tee rekonstrueeritud ning teerist on Loodna mõisasüdamest viidud 750 meetrit lääne poole.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Kullamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Märjamaa valla territooriumile.