Kullamaa kirikumõis (Pastorat
Goldenbeck)
Jõgisoo
(Joeggis) varasem rüütlimõis,
hiljem minetas mõisa staatuse
Kasenurme (Kassenorm) Käända
kõrvalmõis
Kalju (Kaljo, Groß-Kaljo) rüütlimõis
Kohatu (Kohhat) rüütlimõis
Koluvere
(Schloß Lode) rüütlimõis
Kuijõe
(Kuijöggi) varasem rüütlimõis,
hiljem oli minetanud mõisa staatuse
Käända (Kaenda) rüütlimõis
Kääsla (Käsal) Loodna kõrvalmõis
Kütke (Kütke) Kohatu kõrvalmõis
Leevre (Lewer) Sooniste kõrvalmõis
Leila (Leilis) varasem Kalju kõrvalmõis, hiljem oli minetanud
mõisa staatuse
Liivi (Parmel) rüütlimõis
Loodna
(Pall) rüütlimõis
Luiste (Luist) Loodna kõrvalmõis
Maidla
(Tockumbeck) rüütlimõis
Ohtla (Ochtel) rüütlimõis
Piirsalu
(Piersal) rüütlimõis
Päri
(Kattentack) rüütlimõis
Sipa
(Sipp) rüütlimõis
Sooniste
(Soinitz) rüütlimõis
Suure-Kullamaa (Groß-Goldenbeck) endine rüütlimõis,
alates 1912 poolmõis
Teenuse
(Stenhusen) rüütlimõis
Tolli (Pargenthal) rüütlimõis
Ubasalu (Neu-Parmel) poolmõis
Vaikna (Waikna) Koluvere kõrvalmõis
Väike-Kullamaa (Klein-Goldenbeck) Koluvere kõrvalmõis
Tekkelugu.
Kullamaa kirikukihelkond asutati arvatavasti 13. sajandi esimesel poolel, mil ta eraldati ta
arvatava suure Märjamaa muinaskihelkonna aladest.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkond on poolitatud kaasaegse Lääne- ja Raplamaa vahel.
Läänepoolsed kaks kolmandikku kihelkonnast jäävad kaasaegse Läänemaa aladele. Idapoolne kolmandik seevastu kuulub Raplamaa koosseisu.
Kihelkond on jaotatud nelja kaasaegse valla vahel. Kihelkonna pikk põhjapoolne "sarv" Piirsalu ümbruses moodustab Risti valla kaasaegsel Läänemaal. Kihelkonna tuumik ja läänepoolsed alad moodustavad Kullamaa valla kaasaegsel Läänemaal. Kihelkonna väike lääneserv Ohtla mõisa ümbruses kuulub Martna valda kaasaegsel Läänemaal.
Kihelkonna ida- ja kagupoolsed alad moodustavad kaasaegsele Raplamaale kuuluva suure
Märjamaa valla läänesopi. Enne 2002. aasta kohalikke valimisi moodustas see ala iseseisva Loodna valla.
Estonian Manors
Gutshöfe Estlands
Viron Kartanot
;)
