Putkaste mõisat (saksa k Putkas) on esmamainitud 1529. aastal. 1816. aastal siirdus mõis von Stackelbergide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Margarete von Stackelberg.

Mõisa klassitsistlikud ehitised on püstitatud arvatavasti üsna pea pärast 1816. aasta omanikevahetust. Peahoone on kõrgel soklil asetsev ühekorruseline poolkelpkatusega kiviehitis. Enamjaolt klassitsistlikul hoonel on barokiperioodist "laenatud" vaid kõrge katus. Kahe akna laiusi külgrisaliite kaunistavad lamedad kolmnurkfrontoonid. Kesksel asetsevat peaukst ääristavad pilastrid, ukse kohal on suur segmentkaarne aken. Hoone tagakülje vasakul serval on väike tiibehitis, mis on ülejäänud hoonest arvatavasti hilisem.

Suursugune, kuid täiesti omalaadne oli mõisapargi- ja südame planeering. Peahoone esise väljaku ehk auringi ääres paiknesid seal küll ait- ja tall-tõllakuur, nagu tavaliselt Eesti (balti) mõisas, kuid mõlemad nimetatud hoonetest paiknesid väljaku parempoolsel ehk põhjapoolsel küljel ühel joonel. Auringi ülejäänud kaks külge olid täiesti hoonestemata.

Nii ait kui ka tall-tõllakuur olid fassaadi osas sarnased ehitised, mida kaunistas seitsme kaaravaga kaaristu. Aida ja tall-tõllakuuri vahel paiknes puidust töölistemaja (teenijatemaja).

Ülejäänud majandushooned paiknesid läheduses - laudakompleks (enamikus hävinud) asus peahoone esisest auringist loodes, mitmed hooned kirdes. Mõisasüdamest pool kilomeetrit kagus asetsesid kuivati ning tuulik (neist esimene säilinud).

Võõrandamisjärgselt kuulus mõis 1934-38 Eesti Seemneviljaühistule. Mõisas tegutses tollal ka põllutöökool, mis Teise Maailmasõja järgselt viidi Hiiu-Suuremõisa. Nii mõisa peahoone kui ka olulisemad kõrvalhooned on väliskujul säilinud, kuigi pikka aega tühjalt seisnuna küllaltki lagunenud. Peahoone algsed interjöörid alles ei ole - hoone põles Teises maailmasõjas müürideni paljaks. Hoone taastati 1940-50tel aastatel ning oli hiljem kasutusel sovhoosikontori ja klubina. Mõisasüdame idaküljele on 20. sajandi teisel poolel püstitatud hulganisti eramuid.

Kõrvalhooneid on rikkunud arvukad tulekahjud - töölistemaja puitosa põles maha 1990ndatel aastatel, 2007. aasta kevadtalvel hävitas kahjutuli aida, jättes alles vaid kivimüürid.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Käina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Hiiumaale Käina valla territooriumile.