Ajaloolisele Pärnumaale kuulus 20. sajandi algul 11 kihelkonda, nende nimistu leiab siit.

Ajalugu. Kuni 16. sajandi keskpaigani ei olnud olemas ühtegi Pärnumaa nime kandvat üksust. Hilisema Pärnumaa alad olid selle ajani jaotatud erinevate haldusüksuste vahel.

Muinasaja lõpul (13. sajandi algul) oli hilisem Pärnumaa ala jagatud ära muistse Läänemaa, Sakalamaa ning Alempoisi vahel. Ajaloolise Pärnumaa loodeosa (Mihkli, Audru ja Tõstamaa kant) kuulus muinasajal Soontagana muinaskihelkonna. Sellest sai praeguse Mihkli kihelkonna eellane. Pärnu-Jaagupi kihelkonna eellane oli Korbe muinaskihelkond, mis hõlmas tollal ka Tori ümbruse alasid. Ka Korbe muinaskihelkond oli osake muistsest Läänemaast.

Halliste ja Karksi ümbrused moodustasid kumbki omaette Sakalamaale (Viljandimaale) kuuluva muinaskihelkonna. Ka Saarde ümbruses oli tollal Sakalamaale kuuluv muinaskihelkond, hilisema Saarde kirikukihelkonna eelkäija. Vändra ümbrus oli Alempoisi väikemaakonna (muinaskihelkonna) praktiliselt asustamata tagamaa. Kilingi-Nõmme ja Surju ümbrus ning kogu Pärnust lõuna poole mere äärde jääv ala oli muinasajal arvatavasti asustamata või väga hõredasti asustatud. Seega oli hilisema Pärnumaa aladel muinasajal viis kihelkonda.

Ajalooline Pärnumaa (saksa k Kreis Pernau) tekkis Liivi sõja järgselt 16. sajandi keskpaigas, mil Poola alluvusse läinud Lõuna-Eesti lääneosas oli vaja luua eraldiseisev haldusüksus. See loodigi Pärnu staarostkonna näol, mille piirid jäid 16. sajandi keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani enam-vähem muutumatuks.

1617. aastal läksid Pärnumaa alad Rootsi alluvusse, kusjuures Poola-aegsed piirid jäid edaspidi kuni 20. sajandi alguseni suures osas paika. Alates 18. sajandi algusest läks Pärnumaa koos ülejäänud Eesti aladega Vene impeeriumi koosseisu.

Pärnut ja Pärnu ümbrust hõlmav Pärnu (Pärnu-Eliisabeti) kihelkond tekkis keskajal seoses Pärnu (Uus-Pärnu) linnaga. Ülejäänud viis kihelkonda tekkisid uusajal. 1634. aastal asutati Tori kihelkond. 1636. aastal eraldati Pärnust Audru kihelkond. 1670. aastal iseseisvus mereäärne Tõstamaa kihelkond. Vändra kihelkond asutati 17. sajandi keskpaigas. Enne seda oli Vändra ümbruskonnas vaid vähene asustus ning keskajal puudus inimasustus seal pea täielikult. Pärnust lõuna poole jääval mereäärsel kitsal alal loodi 1862. aastal Häädemeeste kihelkond.