Käru ümbrus kuulus koos Lellega ajaloolises plaanis Pärnumaale, moodustades Vändra kihelkonna põhjaosa. Kaasajal kuulub ta Raplamaa koosseisu; ajalooline peamine ühendustee Kärult Vändrasse on säilinud maalilise lookleva kruusateena.

Käru mõis (saksa k Kerro) loodi 18. sajandi keskpaigas, mil ta eraldati naabruses asuvast Lelle mõisast. Hiljem valitsejamajana kasutatud vana peahoone on arvatavasti ehitatud üsna pea pärast mõisa asutamist 18. sajandi keskpaigas. Tegemist on poolkelpkatusega pika arhailise puithoonega, mille ristnurgad on kaetud püstlaudadega. Viilu otsaakendel on säilinud algne tihe barokne jaotus.

Loomise ajal kuulus mõis von Staudenitele; hiljem aga von Ditmaritele.

Uus pikk neorenessanss-stiilis peahoone püstitati mõisa 1878. aastal Riia arhitekti Robert Pflugi projekti järgi. Põhiosas ühekorruseline hoone on keskosas kahekorruseline, vasakut otsa kaunistas neljakorruseline torn. Hoone põletati maha 1905. aasta ülestõusu ajal. Hiljem ta taastati, kuid mõneti lihtsustatud kujul - ilma otsatornita ning väiksema hulga kaunistustega.

Alates 1898. aastast kuulus mõis von Rentelnide aadliperekonnale; viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Karoline von Renteln. Alates 1920test aastatest kuni 2001. aastani tegutses mõisahoones kool; praegu on hoone eravalduses.

Säilinud on mitmeid kõrvalhooneid, sh kaunis neogooti stiilis nurgatornikestega sepikoda, mis meenutab väikest linnust. Kaasaegne Rapla-Türi maantee kulgeb õgvenduste tulemusena vana ja uue mõisahoone vahelt läbi endise mõisapargi.

Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Vändra kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Käru valla territooriumile.