Pärnust paar kilomeetrit loodes, Sauga jõe alamjooksul asuvat Sauga mõisat (saksa k Sauck) on esmamainitud 1560. aastal. Pikkade sajandite vältel on mõis kuulunud Pärnu linnale.

1849. aastal püstitati mõisa ühekorruseline hilisklassitsistlik peahoone. Hoone pealeehitusega keskosa kaunistas kolme kaaravaga tagasiastega kaaristu hoone keskosas.

1920-90tel aastatel kuulus mõis sõjaväele. Teise maailmasõja järgselt asetsesid mõisas ja selle ümbruses nõukogude sõjaväelennuvälja rajatised, mis hõlmasid suure territooriumi Sauga jõe alamjooksu vasakkaldast jõe ja uue Tallinna maantee vahel. Sõjavägede lahkudes 1990te aastate algul jäi mõis tühjaks, peahoone rüüstati ning muutus varemeiks. Säilinud on ka aida tugevalt ümber ehitatud varemed; ülejäänud ümbruses paikneb hulk nõukogude sõjaväe poolt püstitatud hooneid ja nende varemeid.

Kuni Teise maailmasõjani paiknes Sauga mõisa kohal Sauga jõel sild. Selle kaudu toimus mõisa väljasõit ajaloolisele Tallinna maanteele, mis asus teisel pool jõge (kaasaegne sirge Tallinna maantee Nurme sillast otse Pärnu rajati alles 20. sajandi algul). Sild purustati Teises maailmasõjas ja seda hiljem ei taastatud; 2000. aastal rajati sadamavedude tarbeks paarsada meetrit allavoolu uus sild.

Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Eliisabeti kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Pärnu linna territooriumile.