Keskajast pärinevast Lahetaguse mõisast (saksa k Lahhetagge) on esmateateid 1571. aastast. 17. sajandi algusest kuni 1785. aastani oli mõis Pilguse mõisa omanike von Bellingshausenite valduses. Hiljem kuulus ta von Lucedele ja von Hahnidele; alates 19. sajandi keskpaigast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Wolffide valduses. Mõisa viimane omanik oli Georg von Wolff.

Mõisas sündis maailmakuulus meresõitja ning Antarktika mandri avastaja Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852). 1789. aastal astus ta Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse ning võttis 1803-06 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1819-21 juhatas ta Vene laevade Mirnõi ja Vostok ümbermaailmareisi, mille käigus 28. jaanuaril 1820. aastal avastati Antarktise manner. Ta oli Vene Geograafiaseltsi üks asutajaliikmeid; tema nime kannavad Bellingshauseni meri Antarktise rannikul, neem Lõuna-Sahhalinil ning saar Vaikses Ookeanis Tuamotu saarestikus.

Mõisa kõik ehitised on hävinud, sh 18. sajandil ehitatud barokne puidust peahoone. Peahoone vundamendikünkal paikneb Fabian Gottlieb von Bellingshauseni mälestuskivi.

Saaremaale Kihelkonna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Salme valla territooriumile.