Pilguse mõisast (saksa k Hoheneichen) on esimesi teateid 1558. aastast. Alates keskajast kuni 18. sajandi lõpuosani kuulus mõis von Bellingshausenitele, kust tuleneb mugandatud kujul ka mõisa eestikeelne nimi. Pilguse mõisast on pärit maailmakuulus meresõitja ning Antarktika avastaja admiral Fabian Gottlieb von Bellingshausen - ei ole täpselt küll teada, kas ta on sündinud Pilgusel või naabermõisas Lahetagusel (reeglina pooldatakse viimast varianti), kuid mõisaga oli ta igal juhul seotud.

Hiljem on mõis kuulunud nii von Lucedele, von Aderkasidele, von Nolckenitele kui ka von Ruckteschellidele. 20. sajandi algul siirdus mõis Agraarpanga omandusse. Mõisa peahoonesse paigutati 1909. aastal aga Saaremaa Rüütelkonna vaimuhaigla. Haigla tegutses mõisahoones 1980te aastate lõpuni.

Mõisa katusekorrusega kivist peahoone on ehitatud arvatavasti 18. sajandi keskpaigas; meieni on ta säilinud nii 19. kui ka 20. sajandil muudetud kujul. Mõisa ehteks on kaks sissesõiduteed ääristavat kivitulpa - need sarnanevad osaliselt Virumaal asuva Vihula mõisa sarnaste tulpadega, kuid on Saaremaalikult arhailisema kuju ja vormiga ainulaadsed. Omanäolised on ka kaks peahoone esist väljakut ääristavat teravkaarset väravaehitist. Mõisast on säilinud hulk 18.-19. sajandi kõrvalhooneid.

Mõis eravalduses; selle karjakastell on renoveeritud külalistemajaks, kus võib korraldada ka mitmesuguseid üritusi. Täiendav teave: http://www.pilguse.ee/, info@pilguse.ee, tel. 454 5445, 524 0033.

Saaremaale Kihelkonna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lümanda valla territooriumile.