Mäksa mõis (saksa k Mäxhof) pärineb keskajast ning seda on esmamainitud 1555. aastal. Mõis on saanud oma nime tollaste omanike Meckside järgi. Hiljem on mõis vahetanud palju omanikke - peale Põhjasõda on ta kuulunud nii Schübteritele, von Loewensternidele kui ka von Essenitele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Otto von Essen.

Mõisasüda asub Emajõe maalilisel paremkaldal. Peahoone vanem, kahekorruseline osa on ehitatud varaklassitsistlikuna 18.-19. sajandi vahetusel. 19. sajandi teisel poolel lisati ta parempoolsesse otsa ühekorruseline historitsistlik, hilisklassitsistlike sugemetega tiibhoone, mida iseloomustavad kaaraknad ja lamedad kolmnurkfrontoonid. Sissepääs asub vana ja uue osa vahel paiknevas nurga all oleva seinaosas. Seda kaunistab nurgakvaadrite imitatsioon ja kaarfrontoon.

Kaasajal on mõisahoone eravalduses ning seda on viimastel aastatel paljus restaureeritud. Kõrvalhooned on enamasti kas hävinud või varemeis. Mõisasüdamest pool kilomeetrit kagus väikeses pargikeses asub mõisaomanike von Essenite perekonnakalmistu koos neogooti stiilis matusekabeliga.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Võnnu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Mäksa valla territooriumile.