Võnnu kirikumõis (Pastorat Wenden)
Ahja (Aya) rüütlimõis
Issaku (Issako) Kurista kõrvalmõis
Kaagvere (Kawershof) rüütlimõis
Kiidjärve (Kiddijerw) rüütlimõis
Kriimani (Brinkenhof) rüütlimõis
Kurista (Kurrista) rüütlimõis
Kõnnu (Aya-Kondo) Rasina kõrvalmõis
Leevi (Lewiküll)
Vastse-Kuuste kõrvalmõis
Lootvina (Lothwen, Alt-Lothwen) Vastse-Kuuste kõrvalmõis
Mäksa (Mäxhof) rüütlimõis
Poka (Heidohof) rüütlimõis
Rasina (Rasin) rüütlimõis
Sarakuste (Sarrakus) rüütlimõis
Uue-Kastre (Kaster) rüütlimõis
Vana-Kastre (Altenturm) Kaagvere kõrvalmõis
Vastse-Kuuste (Neu-Kusthof) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kirikukihelkond on asutatud 1220ndatel aastatel - sellele eelnenud muinaskihelkonna olemusest ja suurusest andmed kahjuks puuduvad.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Pindalalt suur kihelkond on kaasajal jaotatud paljude valdade vahel, mis kuuluvad nii kaasaegse Tartu- kui ka Põlvamaa koosseisu. Kihelkonnakeskus ja üle poole aladest asuvad kaasaegsel Tartumaal.
Kihelkonna tuumikala ning kirdepoolne soine ala moodustab Võnnu valla. Kihelkonna põhjaserv vastu Emajõe paremat kallast moodustab Mäksa valla. Väikesed kihelkonna loodealad Kriimani mõisa ümbruses kuuluvad Haaslava valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Tartumaa kooseisu.
Ka kihelkonna lõunapoolne, kaasaegsele Põlvamaale jääv osa jaotub paljude valdade tükkide vahel. Ahja ja Vastse-Kuuste ümbruse osad kihelkonnast moodustavad vastavalt Ahja ja Vastse-Kuuste vallad. Kagupoolne nurk kihelkonnast Rasina mõisa ümbruses moodustab Mooste valla põhjaosa.