Rasina mõisat (saksa k Rasin) on esmamainitud 1611. aastal, mil ta kuulus von der Ludenitele. Põhjasõja järgselt on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui kas von Stackelbergidele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõis Erich von Mindingi valduses.

Mõisa peahoone oli stiilne barokne puitehitis 18. sajandi algusest. Hoonel oli murdkelpkatus ning fassaadi keskosa ilmestas kaunis voluutviil. Lühikesed tiibosad eendusid fassaadil tugevalt. Peasissepääsu ees oli veranda. Kaasajal on hoonest enamik hävinud, sellest on alles vaid lühike vasakpoolne tiibehitis. 20. sajandi lõpuosas oli see kasutusel kauplusena. Sellest lõunas paiknev elamu võib olla ehitatud ümber mõisahoone parempoolsest tiivast (või ehitatud selle vundamendile).

Mõisast on alles mõningaid kõrvalhooneid, sh ühekorruseline lihtne kivist valitsejamaja. Kolme kaaravaga magasiait ehitati 1931 ümber kirikuks, kaasajal on see varemeis.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Võnnu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Põlvamaale Mooste valla territooriumile.