Kõpu mõisast (saksa k Köppo) pajatavad varaseimad teated pärinevad 1487. aastast. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana mõisat kutsuma Suure-Kõpuks (saksa k Groß-Köppo).

1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslik klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid. Keskrisaliidil on need kaunistatud veel hammaslõikeliste friiside ning segmentkaarse aknaga. Hoone keskosa ilmestavad lisaks veel joonia kapiteelidega pilastrid. Peasissekäigu ees on lahtine sammasrõdu.

Kõpu mõisahoone on peaaegu äravahetamiseni sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Ka Teises maailmasjas hävinud Vesneri mõisahoone sarnanes paljudes kujundusdetailides Kõpu mõisaga.

Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool, mis tegusteb seal tänini. Kooli vajadusi arvestades on hoone ehitatud täiskahekorruseliseks. 2003. aasta kevadel avati osa mõisa esindusruumide maalinguid.

Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, mis ei paikne erandlikult mitte peahoone esise auringi äärtes, vaid peahoonest kagu pool omaette kobarana. Peahoonest lõuna pool puudesalu sees paiknev väike puitehitis on tõenäoliselt 18. sajandil püstitatud vana peahoone, mis praeguse lossi valmimisel sai valitsejamajaks.

Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Kõpu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Kõpu valla territooriumile.