Edise mõisat (saksa k Etz) on esmamainitud 1477. aastal, mil ta kuulus Tuvede (hilisemale von Taubede) suguvõsale. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnusena — põhjuseks ta strateegiline asukoht Tallinn-Narva maantee ääres. Linnuse täpsem kuju ei ole teada, arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Rahvasuu räägib ka Ediselt Jõhvi kirikusse suundunud maa-alusest käigust, mida pole aga leitud (ega tõenäoliselt olemas olnudki).

Liivi sõjas vallutasid Vene väed Edise linnuse 1558. aasta mais, misjärel linnust enam arvatavasti ei taastatud. Kolmekorruselise väravatorni varemed olid Edisel alles kuni 1950te aastateni, mil need lammutati. Linnus asus hilisemast peahoonest ca 250 meetrit kirdes, praeguse mõisapargi servas. Praegu ei ole sellest maa peal praktiliselt midagi järel, üksnes küngasteks muutunud rusuhunnikud.

17. sajandil läks mõis von Maydellide aadliperekonna kätte, hiljem kuulus ta pikalt aga von Rosenitele.

Neorenessanss-sugemetega mõisa peahoone on ehitatud 1860tel aastatel. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Fassaadi ilmestab kolme kaaraknaga eenduv eeskoda. Peahoone mõneti ebakorrapärane planeering lubab arvata, et ta võidi ehitada ümber varasematest ehitistest.

Peahoone vastu, teisele poole auringi, püstitati esinduslik kaaristuga ait-kuivati. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid hajusalt peahoone läheduses mõisapargis.

Enne võõrandamist 1919 olid mõisa omanikeks Sofie von Jermolov ja Katharine von Baer. 1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson.

Mõisasüdame terviklikkus on rikutud aida ja peahoone vahele, endise auringi keskele ehitatud uuema ehitisega. Ka peahoone on meie päevini säilinud, kuid seisab senini kinnilöödud akendega ning kasutuseta. Vähesed säilinud kõrvalhooned on ümber ehitatud ning nende vahele mõisaparki on püstitatud ka hulga uusehitisi. Kunagine suurejooneline park ise on mitmesuguste aedadega ja taradega tükeldatud mitmeteks tööstusterritooriumiteks.

Mõisa ümber ehitatud ait-kuivatis asub tuntud söögikoht Valge Hobu Trahter. Täiendav teave: http://www.valgehobu.ee/, valgehobu@hot.ee, tel. 337 0522, 511 3170

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Jõhvi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Ida-Virumaale Jõhvi valla territooriumile.