Jõhvi kirikumõis (Pastorat Jewe)
Dubniku (Dubnik) Illuka kõrvalmõis
Edise (Schloß Etz) rüütlimõis
Ereda (Errides) rüütlimõis
Illuka (Illuck) rüütlimõis
Järve (Türpsal) rüütlimõis
Jõhvi (Jewe) rüütlimõis
Kiikla (Kiekel) rüütlimõis
Kohtla (Kochtel) rüütlimõis
Konju (Raustfer) Edise kõrvalmõis
Kukruse (Kuckers) rüütlimõis
Kurtna (Kurtna) rüütlimõis
Mäetaguse (Mehntack) rüütlimõis
Ohakvere (Ahagfer) rüütlimõis
Ontika (Ontika) rüütlimõis
Oru (Orro) Jelissejevite loss Pühajõe kõrvalmõisa staatuses
Pagari (Paggar) rüütlimõis
Päite (Peuthof) kirikumõis
Pühajõe (Pühhajöggi) rüütlimõis
Sompa (Sompäh) rüütlimõis
Tammiku (Eichenhain) rüütlimõis
Toila (Toila) rüütlimõis
Voka (Chudleigh) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kirikuihelkond rajati 13. sajandil Alutaguse muinaskihelkonna baasil.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Nii pindalalt kui ka mõisate arvult väga suur kihelkond jääb tervikuna kaasaegse
Ida-Virumaa aladele. Kihelkond on jaotatud paljude valdade vahel, millele lisandub Ida-Viru üsnagi uue tekkega tööstuspiirkonna linn Kohtla-Järve.
Kihelkonna keskalad moodustavad Jõhvi valla. Kihelkonna idapoolsed mereäärsed alad moodustavad Toila valla, edelapoolsed alad Mäetaguse ümbruses aga Mäetaguse valla. Idapoolseim kihelkonna sopp koos Päite mõisaga kuulub Sillamäe linnale. Kihelkonna lääne- ja loodepoolsed alad moodustavad Kohtla valla tuumiku, mis ulatub kihelkonna maadelt lääne suunas väljagi. Kihelkonna loodenurgas, Järve mõisa läheduses paikneb Kohtla-Järve linn. Kagupoolsed kihelkonna alad Kurtna ja Illuka ümbruses moodustavad Illuka valla põhjapoolse osa.
Enne 1860ndaid aastaid kuulus Jõhvi kihelkonna alla veel pindalalt ülisuur, kuid hõreda asustusega Iisaku kihelkonna ala.
Estonian Manors
Gutshöfe Estlands
Viron Kartanot
;)
