Vinni mõisat (saksa k Finn) on esmamainitud 1531. aastal. Esimestel olemasolu sajanditel on mõis kuulunud nii von Taubedele kui ka von Budbergidele. 18. sajandi lõpul oli mõis Johann Dietrich Edler von Rennenkampffi omanduses, kes pärandas selle Eestimaa Rüütelkonnale.

Rüütelkond avas mõisas sama sajandi lõpul aadlipreilide kasvatusasutuse, mis tegutses kuni Esimese maailmasõjani; saksakeelse tütarlaste kodunduskooli nime all aga kuni baltisakslaste ümberasumiseni 1939. aastal. Kuna Vinni mõis oli õppeasutuse staatuses, siis seda ei võõrandatud. Seetõttu oli Vinni praktiliselt ainus Eesti mõis, mida 1920tel aastatel asundustaluseks ei jagatud ning mis jäi kooli sildi all toimiva suurmajandusüksusena terveks kuni 1939. aastani.

Mõisa peahoone on Eestis väga haruldane kinnise sisehooviga kompleks. Selle fassaadiosa - kõrgel soklil asetsev varaklassitsistlik mõisahoone - ehitati algselt arvatavasti 1770-80tel aastatel Edler von Rennenkampffide ajal. Hoonet ilmestasid risaliitide kaarfrontoonid. Aadlipreilide kasvatusasutuseks kohandamisel 18. sajandi lõpul ehitati hoone tagaküljele juurde kolm tiiba, millega ta muutus kastellilaadeseks sisehooviga kinniseks kompleksiks. Hoovi pääses külgtiibadesse jäetud kaaravadega kangialusete kaudu.

On ka arvatud, et Vinni mõis on ehitatud keskaegse vasallilinnuse kohale või isegi müüridele, näiteks Ludwig August krahv Mellini Liivimaa atlases on ta tähistatud linnuse leppemärgiga. Seda mõtet toetab ka hoone paiknemine künka tipul, kuid senini ei ole säärane hüpotees siiski kinnitust leidnud.

Meieni on mõisa peahoonest säilinud kõik neli tiiba algses mahus, kuid 1960tel aastatel tugevalt ümber ehitatud kujul. Tollal muudeti hoone akende kuju ning jaotisi ning kõrvaldati kahjuks ka hulk fassaadikaunistusi.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vinni valla territooriumile.