Avalehele
Sisukaart
Kihelkondade nimekiri
Kihelkondliku jaotuse
tutvustus
Mõisa erinevad
tähendused
Mõisate liigid
Mõisakompleks
Statistika
|
|
|
Kirchspiel St. Jakobi in Wierland
Ajaloolisele Virumaale (Wierland)
kuulunud kihelkonnas paiknes 18 mõisat -
1 kirikumõis,
11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat.
Sellele lisandus 8 karjamõisat.
|
|
|
Viru-Jaagupi kirikumõis (Pastorat St. Jakobi)
Aravuse (Arrawus) poolmõis
Aru (Arro) Rägavere kõrvalmõis
Inju (Innis) rüütlimõis
Inju-Aru (Arrohof) poolmõis
Kulina (Kullina) rüütlimõis
Kupna (Kupna, Kupnal) Küti kõrvalmõis
Küti (Kurküll) rüütlimõis
Meriküla (Merreküll) Inju kõrvalmõis
Mõdriku (Mödders) rüütlimõis
Põlula (Poll) rüütlimõis
Roela (Ruil) rüütlimõis
Rägavere (Raggafer) rüütlimõis
Tudu (Tuddo) rüütlimõis
Vaeküla (Wayküll) rüütlimõis
Vinni (Finn) rüütlimõis
Voore (Forel) rüütlimõis
Ädara (Eddara) poolmõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 1220ndatel aastatel Lemmu muinaskihelkonna tuumiku (keskosa) põhjal.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Lääne-Virumaa aladele.
Pindalalt suur, kuid kesk- ja lõunaosas küllalt tühi kihelkond kattub suurelt osalt Vinni valla aladega, v.a kihelkonna kirdepoolne 20%, mis moodustab Rägavere valla lääneosa. Väikesed kihelkonna põhjaalad Vaeküla ja Rägavere mõisate ümbruses kuuluvad ka Sõmeru vallale.
|
|
|
|