Mooste mõis (saksa k Moisekatz) sai alguse 16. sajandi lõpul, mil Poola kuningas Stefan Batory läänistas sealse ala Võnnu maakohtunikule Wilhelm Sturtzile. Paljude omanike käest läbi käinud mõis siirdus 18. sajandil von Münnichite valdusse. 1810. aastal omandasid mõisa von Nolckenid, kelle omandusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Eduard von Nolcken muutis 20. sajandi algul Mooste Lõuna-Eesti üheks kaunimaks mõisakompleksiks. Samas oli Mooste üks hilisemaid esinduslikult välja ehitatud mõisaid Eestimaal.Kahekorruseline heimatstiilis peahoone valmis mõisas August Reinbergi projekti järgi 1909. aastal.

Heimatstiilist inspireeritud hoonel on kiltkivikatus ning arvukad ärklid ja karniisid. Kõrge sokliga hoonele on iseloomulikud keerukad ja dekooririkkad detailid. Muidu krohvitud hoonel on akende ja uste piirded puhtast tellislaost. Otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus.

Samas ei ole Mooste mõisa uhkuseks mitte niivõrd kaunis peahoone, vaid Eesti üks suurejoonelisim historitsistlik kõrvalhoonete kompleks. Enamik neist on valmistatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid.

Vaatamisväärsed on valitsejamaja, viinavabrik, tall, laut, sepikoda jne. Eraldi vajavad äramainimist arvukad väravaehitised, millest paljud paiknevad samal sihil, kujundades kauneid vaateid. Lausa erakordselt kaunis on mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on saanud inspiratsiooni keskaegsest kindlusearhitektuurist. Mitte kusagil mujal kui Moostes ei esine majandushoonetel sellisel tasemel dekooririkkust.

Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal.

Von Nolckenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones asub kohalik kool. Kunstipärased kõrvalhooned on paljus korraliku kasutuseta.

Täiendav teave (Mooste mõisa arendusselts): arendusselts@mooste.ee, tel. 511 7848.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Põlva kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Põlvamaale Mooste valla territooriumile.