Põlva kirikumõis (Pastorat Pölwe)
Joosu (Waimel-Neuhof) rüütlimõis
Kiuma (Kioma) rüütlimõis
Kähri (Heimadra) riigimõis
Lepa (Leppa) Kähri kõrvalmõis
Maaska (Maaska) Timo kõrvalmõis
Mooste (Moisekatz) rüütlimõis
Partsi (Parzimois) rüütlimõis
Peri (Perrist) rüütlimõis
Pragi (Alexandershof) rüütlimõis
Saarjärve (Saarjerw) rüütlimõis
Tilsi (Tilsit) rüütlimõis
Timo (Klein-Koiküll-Kirrumpäh) riigimõis
Tõdu (Tödwenshof) rüütlimõis
Uibujärve (Appelsee) rüütlimõis
Vana-Koiola (Alt-Koiküll-Kirrumpäh) riigimõis
Varbuse (Warbus) rüütlimõis
Vastse-Koiola (Neu-Koiküll-Kirrumpäh) rüütlimõis
Viira (Wiera) rüütlimõis
Väimela (Waimel, Alt-Waimel) rüütlimõis
Võru (Werrohof) riigimõis
Tekkelugu.
Kirikukihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel. On oletatud, et samas paigas võis muinasajal paikneda Valgatabalve muinaskihelkond.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Nii pindalalt ja mõisate arvult suur, põhjast lõunasse välja venitatud kihelkond jaguneb kahe kaasaegse maakonna vahel. Enamik kihelkonna alasid jääb kaasaegsele Põlvamaale, kuid 20% lõunapoolsest
otsast Võru ümbruses kuulub kaasaegse Võrumaa koosseisu.
Kihelkonna Põlvamaa osast umbes pool moodustab Põlva valla. Kihelkonna põhjaots moodustab Mooste valla lõunaosa. Lõuna pool asub valdavas enamikus mahus kihelkonna maadel veel Laheda vald, mis Põlgaste mõisa ümbruses oma idaservas ulatub veidi ka Kanepi kihelkonda. Kihelkonna väike idaosa Timo ja Vastse-Koiola mõisate ümbruses kuulub Veriora valda. Kihelkonna loodeseopp Tõdu mõisa ümbruses asub Kõlleste vallas.
Kihelkonna kaasaegsele Võrumaale ulatuvad alad on jaotatud kuuluvad Võru valda (läänes; kihelkonnas asub valla põhjapoolne osa) ja Lasva valda (idas, kihelkonda jääb valla lääneosa). Samuti jääb kihelkonna aladele Võru linn.