Pindi mõis (saksa k Bentenhof) on ümbruskonna üks vanimaid, olles rajatud 16. sajandi keskel. Oma nime on mõis saanud ta keskaegsete omanike Bentenite järgi. Mõis oli algselt väga suur; sellest on hiljem eraldatud mitmeid mõisaid. 16. sajandi keskel paiknes ta arvatavasti keset tühje asustamata alasid, sest Kagu-Eesti tihe asustus pärineb alles 18.-19. sajandist.

Põhjasõja järel kuulus mõis nii von Glasenappidele, von Richteritele kui ka von Maydellidele. Alates 1872. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von zur Mühlenite omanduses, selle viimane omanik oli Georg von zur Mühlen. Mõisakompleksi enamik hooneid (sh peahoone) on kaasajal hävinud. Säilinud on vaid kaaravadega barokne ait 18. sajandi lõpust. Ait on kaotanud oma algse katuse, ühe kolmest kaaresillusest ning seintesse on murtud uued laiad väravad.

Pindi mõisa ümbrus moodustas Rõuge kihelkonna kaugele ulatuva kirdesopi, mis oli ülejäänud kihelkonnast suhteliselt eraldatud. Pindi mõisast Rõuge kihelkonnakirikusse on ligikaudu 20 kilomeetrit. Seepärast püstitati mõisast 4 kilomeetrit lõunasse Rõuge abikirikuna Pindi kirik. Kaasaegse Lasva aleviku lähedusse jäänud kirik ehitati 1879-81 neogooti stiilis Pindi mõisa omanike von zur Mühlenite algatusel.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Lasva valla territooriumile.