Rõuge kirikumõis (Pastorat Rauge)
Haanja (Hahnhof) riigimõis
Juba (Quellenhof) rüütlimõis
Krabi (Schönangern) rüütlimõis
Kõrgepalu (Hohenheide) rüütlimõis
Kõrgessaare (Hohentannen)
Pindi kõrvalmõis
Leevi (Löweküll) rüütlimõis
Luutsniku (Lutznik) rüütlimõis
Mäesaare (Almenau) Pindi kõrvalmõis
Otsa (Otza) Pindi kõrvalmõis
Pindi (Bentenhof) rüütlimõis
Plaani (Plani) Haanja kõrvalmõis
Rogosi (Rogosinsky) rüütlimõis
Rõuge (Rauge) rüütlimõis
Sänna (Sennen) rüütlimõis
Tsooru (Fierenhof) rüütlimõis
Uue-Saaluse (Salishof) rüütlimõis
Vana-Kasaritsa (Alt-Kasseritz) riigimõis
Vana-Nursi (Alt-Nursie) rüütlimõis
Vana-Roosa (Rosenhof) rüütlimõis
Vana-Saaluse (Waldhof) rüütlimõis
Vastse-Kasaritsa (Neu-Kasseritz) riigimõis
Vastse-Nursi (Neu-Nursie) rüütlimõis
Viitina (Kosse) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kirikukihelkond moodustati 16. sajandil. Piirkonna varasem ajalugu ja kihelkondlik kuuluvus on senini paljus ebaselge.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Pindalalt hiigelsuur ning väga sopilise piiriga kihelkond on kaasajal jaotatud väga paljude valdade vahel. Kihelkonna alade valdav enamik jääb kaasaegse Võrumaa piiridesse, v.a selle pisike kirdenurk Leevi mõisa ümbruses, mis on osake Veriora vallast kaasaegsel Põlvamaal.
Kihelkonna keskosa alad moodustavad Rõuge valla. Kaguosas paikneb Haanja vald, mis oma servas ulatub paari küla ulatuses ka Vastseliina kihelkonda. Edelaosa kihelkonnast kattub enamjaolt Varstu vallaga. Loodepoolne kihelkonna ala Tsooru mõisa lähikonnas kuulub Antsla vallale.
Põhjaots kihelkonnast moodustab Võru valla lõunapoolse osa. Kihelkonna idapoolse nurga alad Vana-Saaluse mõisa ümbruses kuuluvad Vastseliina valda. Pikk kirdepoolne kihelkonna sopp Lasva ja Pindi mõisate ümbruses moodustab Lasva valla idapoolse osa.