Viitina mõisat (saksa k Kosse) on esmamainitud 1542. aastal. Alates 16. sajandi lõpust kuni 1782. aastani kuulus mõis von Vietinghoffidele, kust tuleneb ka mõisa eestikeelne nimi. Hiljem on mõis kuulunud nii von Kruedeneridele, von Jürgensonnidele, von Igelströmidele, von Richteritele kui ka Samson von Himmelstjernadele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõis Arthur von Wulfi omanduses.

Mõisa 1896. aastal valminud peahoone on kahekorruseline historitsistlik kiviehitis, mille esimene korrus on krohvitud, teine korrus aga puhta vuugiga tellisladu. Kolme akna laiune keskrisaliit on fassaadil kergelt eenduv, seda ilmestab järsukaldeline viil. Põhikorpusele lisandub vasakul mahukas tiibosa, mis on kujundatud peahoonega samas stiilis.

Mõisasüda paikneb tee ja kauni järve vahelisel maa-alal. Suures pargis paikneva peahoone tagakülg on suunatud järve poole. Hoones tegutseb kaasajal Rõuge Põhikool (endine Viitina Põhikool). Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, osa neist küll ümber ehitatud ja osa varemeis.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Rõuge valla territooriumile.