Rogosi mõisast (saksa k Rogosinsky) on esimesi kindlaid teateid 1603. aastast, mil piirkonna omanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky. Sealt pärineb ka paiga nimi.

Tihti on arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering – sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit. Kolmest küljest on ta ümbritsetud vesitõketega (vallikraavidega?). On ka teada, et Rogosi ümbrust läbis keskajal tähtis Vastseliina-Riia maantee, mille kaitseks võidi nimetatud linnus ehitada. Kui ka Rogosi pärinebki keskajast, on sealsed hooned siiski uuemad, pärinedes 18.-19. sajandist.

Rootsi ajal (alates 1620ndate aastate lõpust) läks mõis von Liebsdorffide omandusse, kelle kätte ta jäi enam kui 130 aastaks. Von Liebsdorffide omandusajal püstitati mõisa läänetiiba kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Tollal oli juba olemas ka kastelli välismüür, kuid vaid väga madalana. Peahoone jäi kastelli läänetiivaks.

12. augustil 1776 omandas mõisa Christer Johann von Glasenapp, kelle aadliperekonnaga jäi mõis seotuks kuni 1919. aasta riigistamiseni. Von Glasenappide omandusajal püstitati peamiselt kastelli tiibehitisi. Sissepääs sisehoovi kujundati 19. sajandi teisel poolel kauni historitsistliku väravatornina.

Von Glasenappidelt võõrandatud mõisahoonesse kolis 1934. aastal kool, mis teguteb seal tänini. Alates 1990test aastatest on mõisat mitmes järgus restaureeritud. Uue välimuse on saanud kastelli tiibhooned ning 1999 taastati ka väravatorni imekaunis historitsistlik tornikiiver.

Lisaks asub mõisas külalistemaja, täiendav teave : http://www.rogosi.ee/, rogosi@rogosi.ee, tel. 505 1547.

1939. aastal nimetati eestistamise kampaania käigus koht ümber Ruusmäeks, mille all teda kaasajal peamiselt tuntakse. Mõisat on küll sobilik kutsuda edasi Rogosiks.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Haanja valla territooriumile.