Sänna mõis (saksa k Sennen) asutati 1586. aastal. Varem kuulusid Sänna ümbruse alad Vastseliina linnusele, mõisa asemel oli Pärlijõel paiknev veskikoht. Alates 17. sajandist kuni 1836. aastani oli mõis von Budbergide omanduses. Siis siirdus mõis von Vietinghoffide valdusse. Alates 1889. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Fuchside aadliperekonnale. Mõisa viimane omanik oli Karl von Fuchs.

Von Vietinghoffide ajal ehitati 1875. aastal mõisa puidust historitsistlik peahoone. Hoone on keskelt ühekorruseline, fassaadil tugevalt eenduvad tiivad aga kahekorruselised. Hoone oli kaetud erakordselt rikkalike puitpitsidega.

Kaasajal asuvad mõisa peahoones rahvamaja ja raamatukogu. Hoone on säilinud enamvähem algkujul, kaotades vaid mõningaid puitpitsilisi kaunistusi. Alles on ka hulk kõrvalhooneid, sh peahoone esist auringi ääristavad ait ja tall-tõllakuur. Mõisahoovi külje alt ajalooliselt kulgenud Võru-Valga maantee paikneb teeõgvenduste tulemusena kilomeetri jagu kagu pool. Samas on läbitav ka vana tee, mis ületab Pärlijõe ajaloolises veskikohas.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Rõuge kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Rõuge valla territooriumile.