Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen ) pärineb keskajast, mil ta kuulus von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena. Mõisat on esmamainitud 1405. aastal.

Arvatavasti hõlmas vasallilinnus Antslas terve ligikaudu 130x200 meetriste mõõtmetega poolsaare Antsla jõe ja Vastsekivi oja vahel praeguse mõisasüdame asupaigas.. Linnuse suuremad ehitised paiknesid arvatavasti hilisema mõisa peahoone kohal poolsaare põhjaküljel vastu Antsla jõge. Linnus hävitati 17. sajandi sõdades (Rootsi-Poola sõda, Rootsi-Vene sõda).

Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1625. aastal Antsla mõisa Ake Tottile. Kui 17. sajandi lõpul eraldati mõisast Uue-Antsla mõis, hakati vana mõisat kutsuma Vana-Antslaks. Põhjasõja järgselt kuulus mõis pikka aega von Löwensternidele 1883. aastal omandasid mõisa von Ungern-Sternbergid, kelle valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamisjärgselt hakkas peahoones tegutsema põllutöökool, mille järglane tegutseb mõisasüdames praegugi.

Praguseni säilinud pikk kõrgel soklil olev peahoone on ehitatud mitmes järgus. Esialgsel kujul ehitati ta arvatavasti 18. sajandi keskpaigas, kasutades võib-olla ära säilinud vasallilinnuse osi. 19. sajandil pikendati hoonet mõlemast otsast, muutes samas ka tema välimust. Ka 20. sajandi algul on hoonet taas veidi muudetud. Mõisa peahoone sai tugevalt vigastada 1919. aastal vabadussõjas, kuid taastati 1920te alguses kooli käsutuses olevana enam-vähem endisel kujul.

Mõisas asus hulk kõrvalhooneid, millest paljud on ka säilinud. Neist esinduslikemana tuleks mainida ümara põhiplaaniga kahekorruselist aednikumaja, pikka tallihoonet mõisat läbiva tee ääres ja viie kaaravaga aita teisel pool teed. Peahoone esist väljakut kaunistas historitsistlik väravahoone, mis on kaasajal aga hävinud. Ei ole välistatud, et väravahoone püstitati keskaegse vasallilinnuse väravaehitise kohale.

Peahoone ümbruses on suur park. Mõisast kirdesse Uue-Antsla mõisa suundub 3 kilomeetri pikkune allee. Mõisakeskusest ca kilomeetri jagu loodes, põldude keskel looduskaunil kohal asub mõisaomanike perekonnakalmistu.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Urvaste kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Võrumaale Antsla valla territooriumile.