Urvaste kirikumõis (Pastorat Anzen)
Anne (Annenhof, Koik-Annenhof)
rüütlimõis
Boose (Bosenhof)
Vana-Antsla kõrvalmõis
Järvere (Jerwen) Sõmerpalu kõrvalmõis
Kassi (Kaschhof) Uue-Antsla kõrvalmõis
Koigu (Koik) rüütlimõis
Kärgula (Kerjel) rüütlimõis
Lilli-Anne e Anne (Annenhof)
Sõmerpalu kõrvalmõis
Linnamäe (Linnamäggi) rüütlimõis
Mustja (Mustel) Sõmerpalu kõrvalmõis
Peetrimõisa (Petrimois) Sõmerpalu kõrvalmõis
Sõmerpalu (Schloß Sommerpahlen) rüütlimõis
Truuta (Gertrudenhof) rüütlimõis
Vaabina (Uelzen) rüütlimõis
Vana-Antsla (Schloß Anzen) rüütlimõis
Urvaste (Urbs) rüütlimõis
Uue-Antsla (Neu-Anzen) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond on arvatavasti asutatud 14. sajandi algul, seda on läbi aegade nimetatud ka Antsla kihelkonnaks (vastav saksakeelne nimi käibis kuni 20. sajandini). Sellest, milline muinaskihelkond või selle osa samas kohas paikneda võis, puudub kahjuks vähemgi objektiivne ettekujutus.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna maade valdav enamik jääb kaasaegsele Võrumaale. Vaid väike ala kihelkonna põhjatipust Anne, Truuta ja Koigu mõisa ümbruses kuulub kaasaegsele Valgamaale Otepää valda.
Kihelkonna maadel asuvad täies mahus Urvaste vald (lääneosas) ja Sõmerpalu vald (idaosas). Kihelkonna edelaosa moodustab Antsla valla põhjapoolse osa; ka Antsla linn asub kihelkonna maadel.