Kirna mõis asutati 1620te aastate paiku, mis Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis sealse maavalduse Hans von Fersenile. 1770ndatel aastatel läks mõis perekonnasidemete kaudu von Osten-Sackenite aadliperekonna kätte.

Kahekorruseline hilisbarokne peahoone püstitati mõisa arvatavasti 1760-80ndatel aastatel. 19. sajandi algul ehitas tollane omanik Karl Magnus von Osten-Sacken mõisa klassitsistlikus stiilis ümber. Selle käigus lisati fassaadi keskosale kuue rühmitatud sambaga portikus ning külgrisaliitidele väikesed kolmnurkfrontoonid. Üldvälimuses säilis aga veel barokiaega meenutav kõrge ning järsk kelpkatus.

1816. aastal panditi mõis Georg Pilar von Pilchaule. Nende suguvõsa omandisse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Peahoonel säilis üldiselt 19. sajandi alguse klassitsistlik välimus, vaid vestibüülile lisati sama sajandi lõpul teravkaarseid neogooti elemente. Mõisa viimasteks võõrandamiseelseteks omanikeks olid vanatüdrukutest õed Helene ja Julie Pilar von Pilchau.

Arvukad kõrvalhooned paiknesid mõisas peahoone läheduses, mitmed neist peahoone esise auringi külgedel ja ka peahoone vastas, tagaküljega vastu Paide-Türi maanteed. Mõisasüdamest 400 meetrit põhja pool künka tipus asetses tuulik (hävinud).

Võõrandamise järel kolis mõisa peahoonesse kool. Nõukogude ajal asusid seal aga sovhoosikontor ja söökla. Alates 1990test aastatest on mõis eravalduses, mõisahoonet on mitmeti korrastatud, sinna on loodud tervenduskeskus. Täiendav teave: http://www.hot.ee/kirnamois/, tel. 56 478 299.

Kõrvalhoonetest on alles vaid armutud riismed mõningate varemete ning paari tundmatuseni ümber ehitatud hoone näol.

Mõisasüdamest 750 meetri jagu loodes, väikese asuva künka tipul asub mõisaomanike von Osten-Sackenite perekonnakalmistu. Sinna oli püstitatud neljast sambvast koosneva sammasportikusega matusekabel, mis meenutas antiiktemplit. Matusekabel sarnanes peahoone portikusega ning oli arvatavasti püstitatud peahoone ümberehitamisega sama ajastul 19. sajandi algul. Kaasajal on matusekabel varemeis, neljast sambast on alles kolm. Kalmistu ette, selle kunagise sissesõidutee kohale (mis viis välja Kirna-Virika-Pala teele) on 20. sajandi teisel poolel rajatud siloauk.

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Türi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Türi valla territooriumile.