Türi kirikumõis (Pastorat Turgel)
Kärevere (Kerrefer) rüütlimõis
Kirna (Kirna) rüütlimõis
Kolu (Kollo) rüütlimõis
Laupa (Laupa) rüütlimõis
Lokuta (Tecknal) rüütlimõis
Mäeküla (Mehheküll) rüütlimõis
Oisu (Oiso) rüütlimõis
Piiumetsa (Piometz) rüütlimõis
Röa (Röal) rüütlimõis
Särevere (Serrefer) rüütlimõis
Tori (Torgel) rüütlimõis
Türi-Alliku (Allenküll) rüütlimõis
Väätsa (Waetz) rüütlimõis
Vahastu (Wahhast) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond on tekkinud (arvatavasti 13. sajandil) Alempoisi muinaskihelkonna (väikemaakonna) baasil.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Türi kihelkonna maad jäävad 90% ulatuses kaasaegse Järvamaa aladele, vaid ta loodenurk Vahastu ümbruses kuulub kaasaegse Raplamaa koosseisu.
Pindalalt ja ka mõisate arvult küllalt suur Türi kihelkond on kaasajal jaotatud mitmete valdade vahel. Kihelkonna kesk- ja lõunaosa moodustab Türi valla, mis ulatub lõuna pool ajaloolise maakonna piirest ulatuslikult väljagi. Põhjapoolne kolmandik kihelkonnast moodustab Väätsa valla. Väike maa-ala Paidest lõunas koos Tulba karjamõisaga kuulub Paide vallale. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Järvamaa koosseisu.
Kihelkonna loodepoolne nurk Vahastu ümbruses kuulub Kaiu valda, mis asub kaasaegse Raplamaa territooriumil.