Ridala kirikumõis (Pastorat Roethel)
Asuküla (Assoküll) rüütlimõis
Kiideva
(Kiwidepäh) rüütlimõis
Kiltsi
(Weissenfeld) rüütlimõis
Käblaküla (Kebbeldorf)
Käblamõisa kõrvalmõis
Käblamõisa (Kebbelhof) rüütlimõis
Lauguta e Lõuguta (Laukota)
rüütlimõis
Mäemõisa (Berghof) rüütlimõis
Nakamaa (Nakkama) Mäemõisa
karjamõis poolmõisa staatuses
Parila (Pargel) rüütlimõis
Saardu (Saardo) Kiideva kõrvalmõis
Saunja (Saunja) Uuemõisa kõrvalmõis
Sinalepa (Sinnalep) rüütlimõis
Sündepää (Sündepä) Kiltsi kõrvalmõis
Tamma (Tamma) Kiltsi kõrvalmõis
Ungru
(Linden) rüütlimõis
Uuemõisa
(Neuenhof) rüütlimõis
Võnnu
(Wenden) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond on mõjuvõimsa ja kuulsa Ridala muinaskihelkonna järglane. Viimane valitses 1200. aasta paiku kogu hilisema Läänemaa põhjaosa. Kirikukihelkond asutati muinaskihelkonna asemele arvatavasti juba 1220-30ndatel aastatel.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Läänemaa aladele. Kihelkonna ala ühtib 90% ulatuses kaasaegse Ridala valla maa-alaga. Vaid läänepoolsetes väikestes osades on erinevusi: väike Ridala kihelkonna läänepoolne nurk kuulub kaasajal Taebla vallale, samuti kuulub väike Ridala kihelkonna maatükk Martna vallale ning ka väike Martna kihelkonna maatükk Haeska mõisa ümbruses kuulub Ridala vallale.
Kihelkonna maadel asub ka Läänemaa keskus Haapsalu (Hapsal).