Kiideva mõis (saksa k Kiwidepäh) eraldati idapoolsest naabrist Haeska mõisast 17. sajandi algul. Väga tihti ning palju erinevaid omanikke vahetanud mõis siirdus 1910. aastal Hugo von Tolli omandusse.

Mõisa kahekorruseline puidust peahoone pärineb arvatavasti 19. sajandist. Hoone seinad on vooderdatud ümarate otstega laastudega, mis meenutavad kalasoomuseid — see on Eestis väga erandlik.

Kiidevaga on seostatud umbes 600. aasta kandis toimunud Ingvari sõjakäiku. Rootsi üks vanimaid kirjutisi, Snorr Sturlusoni saaga räägib svealaste — rootslaste esiisade — kuninga Ingvari sõjaretkest Eestisse, mille käigus ta sai eesti hõimudelt lüüa ning langes paigas, mida on tähistatud sõnadega "at steini" ehk siis kivi juures. Kiideva — ajaloolise ja saksakeelse nimekujuna Kiwidepäh — on ainus otseselt kivile viitav kohanimi Lääne-Eesti rannikul. See on lubanud neid sündmusi seetõttu selle kohaga siduda, pidades seda svealaste kuninga hauaks. Tegemist on muuseas vanima Eestis toimunud sündmuse kirjaliku ülestähendusega.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Ridala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Ridala valla territooriumile.