Väike-Maarja kirikumõis (Pastorat
Klein-St. Marien)
Kaarma (Kaarmann) rüütlimõis
Kiltsi (Schloß Aß) rüütlimõis
Koonu (Kono) rüütlimõis
Kärsa (Kersel) rüütlimõis
Lammasküla (Lammasküll) poolmõis
Müüriku (Marienhof) poolmõis
Nõmme (Nömme) poolmõis,
kuni 1865 rüütlimõis
Pandivere (Pantifer) rüütlimõis
Porkuni (Schloß Borkholm) rüütlimõis
Põdrangu (Pöddrang) rüütlimõis
Raeküla (Raeküll) Pandivere kõrvalmõis
Triigi (Ottenküll) rüütlimõis
Uniküla (Unniküll) rüütlimõis
Vao (Wack) rüütlimõis
Vorsti (Sternhof) Kiltsi kõrvalmõis
Äntu (Engdes) rüütlimõis
Ärina (Errinal) Koonu kõrvalmõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 14. sajandi keskpaigas - enamik ta aladest kuulusid varem Simuna kihelkonda (Lemmu muinaskihelkonda), lääneserv aga Järvamaale.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkond jääb tervikuna kaassaegse Lääne-Virumaa aladele.
Kihelkonna enamiku katab Väike-Maarja vald, mis ulatub lõunas Simuna kandis ning ka läänes Aavere ja Varangu mõisate ümbruses kihelkonna piiridest ulatuslikult välja. Kihelkonna loodeserv Porkuni ja Põdrangu mõisate ümbruses kuulub Tamsalu vallale. Kihelkonna lõunaots Lammasküla poolmõisa ümbruses kuulub Rakke vallale.