Heimar in Kirchspiel Merjama, Wiek
Haimre mõisat (saksa k Heimar) on esimest korda mainitud 1420. aastal, mil ta oli piiskopimõis. Edaspidi on mõis olnud paljude erinevate aadliperekondade valduses; ta viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Paul von Straelborn.
Suurejooneline
varaklassitsistlik
peahoone ehitati mõisa 1770test aastatel ning ta sarnanes Vigala
mõisahoonega. Hoone põletati maha 1905. aastal ja seda hiljem ei taastatud; kaasajal on hoonest järel tühised varemed. Ümberehitatuna on alles peahoone klassitsistlik
triiphoonest (kasvuhoonest) juurdeehitus, mida kasutatakse elamuna. Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, sh mõisa ait, valitsejamaja jpt. Vaatamist väärib mõisapargis asuv neogooti stiilis pargipaviljon.
Ajaloolise jaotuse järgi
Läänemaale
Märjamaa kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Raplamaale
Märjamaa valla territooriumile.
|