Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama)
Haimre (Heimar) rüütlimõis
Kasti e Vana-Kasti (Alt-Kasty) rüütlimõis
Kauri (Kauri) Sõtke kõrvalmõis
Kuuda (Kuda) poolmõis
Kõrvetaguse (Körwentack) rüütlimõis
Lümandu (Limmat) rüütlimõis
Mõisamaa (Moisama) rüütlimõis
Mõraste (Fersenau) rüütlimõis
Männiku (Mennik, Tannenhof) endine poolmõis,
hiljem mõisa staatuse minetanud
Nõmmpere (Waldeck) poolmõis
Orgita (Rosenthal) rüütlimõis
Paeküla (Paenküll) rüütlimõis
Pargi (Parkhof) poolmõis
Päädeva (Pedua) Orgita kõrvalmõis
Sõtke (Sötküll) rüütlimõis
Uue-Kasti (Neu-Kasty) Vana-Kasti kõrvalmõis
Uue-Märjamaa (Neu-Merjama) Vana-Kasti kõrvalmõis
Uuesalu (Neuhall) oli hiljem mõisa staatuse minetanud
Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis
Valgu (Walck) rüütlimõis
Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis
Tekkelugu.
Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik. Sellele eelnenud muinaskihelkond oli ühine Vigala ja Kullamaa kirikukihelkondadega; selle keskuseks võis oletatavalt olla kas Sõtke või Konuvere muinaslinnus.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tervikuna kaasaegse Raplamaa koosseisu.
Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, v.a. väga väike kirdenurk Pargi poolmõisa ümbruses, mis kuulub Raikküla valda. Märjamaa vald ulatub nii põhja- kui ja lõunaosas aga paljus väljagi kihelkonna aladest (põhjas Varbola ja Russalu, lõunas aga Velise ümbruses).
Estonian Manors
Gutshöfe Estlands
Viron Kartanot
;)
