18. sajandi lõpul rajatud Orgita mõis (saksa k Rosenthal) kuulus kuni 1919. aasta võõrandamiseni von Wetter-Rosenthalidele.

Orgita oli üks stiilsemaid ja nooblimaid Läänemaa klassitsistlikke mõisakomplekse. Arvatavasti juba 18. sajandi lõpul ehitatud ühekorruseline kivist peahoone ehitati 19. sajandi algul ümber esinduslikus klassitsistlikus stiilis. Hoone esist väljakut ääristasid üksteisega sarnased ait ja tall-tõllakuur. Mõlemad neist olid kujundatud keskosas asuva kuue sambaga portikusega, mida kaunistas kolmnurkfrontoon.

Praegu on esinduslikust mõisast järel vaid riismed. 1905 põletatud peahoone taastati veidi muudetud kujul (uus tagafassaad), kuid hävis Teises maailmasõjas Märjamaa lahingus 15. juulil 1941 põhjalikumalt. 1970tel aastatel ehitati varemete asemele modernne sovhoosikontor, mis on kaasajal rüüstatud ja muutunud praktiliselt varemeiks. Tall-tõllakuur on ehitatud ümber ilmetuks laohooneks. Selle vastas asuv ait on kaotanud oma kolmnurkfrontooni, katus ja sammasportikus varisesid kokku 2001-02. Kunagise peahoone esise ringi asukohas aida ja tall-tõllakuuri vahel on tehnika hoiuplats, kuhu on ehitatud ka uusi tootmishooneid. Peahoone vastas teisel pool piklikku platsi paiknenud arhailine valitsejamaja on varemeis. Ka pargis asunud kunagisest Eesti ühest stiilsemast aiatemplist on alles vaid vähesed varemed, kõrval kolhoosiaegse kütuselao varemed.

2,5 kilomeetrit Märjamaalt kirdes asuv Orgita on kaasajal Märjamaa aleviga praktiliselt kokku kasvanud.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Märjamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Märjamaa valla territooriumile.