Paadrema mõisat (saksa k Padenorm) on esmamainitud 1435. aastal. Mõis kuulus alates keskajast pikki sajandeid von Uexküllidele, v.a 19. sajandi esimene pool, mil ta oli von Helwigite valduses. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Elizabeth von Uexküll.

Mõisa peahoone oli ühekorruseline väga paksude müüridega arhailine kivihoone, mis oli ehitatud kas 18. sajandil või veelgi varem. Tõenäoliselt oli tegemist keskaegsest vasallilinnusest ehk kindlustatud mõisahoonest ümber ehitatud hoonega.

Peahoone jäi 1960ndatel aastatel kasutuseta, misjärel ta lagunes ning varises. 1970tel aastatel lükati hoone varemed kokku, misjärel temast jäi alles vaid kõrge võsastunud rusuküngas.

Meie päevini on mõisast säilinud mõningaid kõrvalhooneid. Tervelt on alles peahoone esist auringi ääristavad ait ja tall-tõllakuur, mõlemad küll veidi ümber ehitatult. Omapärane on kahekorruseline ait, mis on Eesti mõisaarhitektuuris ainulaadne.

Ait on üldlahenduselt väga sarnane Kuressaarde 1663. aastal püstitatud sadamaaidaga. Aidal oli algselt Tallinna keskaegsetele elamutele ja aitadele sarnane poomiga tõstemehhanism (kaasajal hävinud), mille abil sai kaupu tõsta teisele korrusele. Ait võib pärineda 18. sajandi algusest või koguni 17. sajandist - raske on praegusel ümberehitatud kujul ta tegelikku ehitusaega hinnata.

Ülejäänud kõrvalhooned on hävinud või varemeis.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Hanila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Varbla valla territooriumile.