Väike-Rõude mõis (saksa k Klein-Ruhde) on rajatud eraldiseisva üksusena 16. sajandi lõpul. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Harry von Maydell. Tõenäoliselt 18.-19. sajandi vahetusel valmis mõisas suur kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Hoone tegi ainulaadseks asjaolu, et enamik esinduskorruse - teise korruse - ruume olid kaetud maalingutega. Midagi säärast oli Eestis kõrvale panna vaid Norra mõisas Järvamaal.

Teise maailmasõja järel oli hoone kasutusel korteritena, kuid jäeti 1960ndatel aastatel maha, sest ta hakkas tugevalt lagunema. Hoone lagunes lõplikult ja varises kokku 1970ndatel aastatel, sh hävisid ka kõik ainulaadsed maalingud. Praegu on müürid kahe korruse kõrguses alles vaid otstes, keskosas on teise korruse müürid varisenud. Kõrvalhoonetest on alles tühiseid müüriosi.

Varemetes ning võsastunud pargiga mõisat on väga raske üles leida. Mõisa suunduv sihitee keerab Lihula-Haapsalu maanteelt lõuna suunas maha 500 meetrit Haapsalu pool Rõude Kabelimäe surnuaeda. Kaasaegne maantee on seal aga õgvendatud ja asub veidi põhja pool, mistõttu mõisa sirge sihitee algab kasutamata jäänud vana tee looke äärest. Sihitee algust tähistavad graniitposti jäänused.

Mõisasüdames filmiti 1970ndate aastate lõpul 1905. aasta sündmusi kajastava filmi "Jõulud Vigalas" Vigala mõisahoone põletamisstseen.

Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Martna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Martna valla territooriumile.