Martna kirikumõis (Pastorat Martens)
Ehmja
(Echmes) rüütlimõis
Enivere (Sternberg) poolmõis
Haeska
(Hasik) rüütlimõis
Jõesse (Jesse) Võnnu kõrvalmõis
Keskvere
(Keskfer) rüütlimõis
Kurevere (Kurrefer, Kurefer) Väike-Rõude
kõrvalmõis
Laiküla
(Layküll) poolmõis
Libumäe (Libbomäggi) Väike-Rõude
kõrvalmõis, jagatud hiljem taludeks
Maalse (Maals) Ehmja kõrvalmõis
Niinja (Niens) Suure-Lähtru kõrvalmõis
Patsu (Patz) Liivi kõrvalmõis
Putkaste
(Putkas) rüütlimõis
Rannamõisa (Vogelsang) rüütlimõis
Suure-Lähtru
(Groß-Lechtigall) rüütlimõis
Suure-Rõude
(Groß-Ruhde) rüütlimõis
Väike-Lähtru
(Klein-Lechtigall) rüütlimõis
Väike-Rõude
(Klein-Ruhde) rüütlimõis
Tekkelugu.
Eraldiseisev kirikukihelkond tekkis Martnasse arvatavasti 13. sajandil. Varem kuulusid selle alad tõenäoliselt Ridala muinaskihelkonnale, olles viimase idapoolseimaks servaks.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Läänemaa aladele. 90% kihelkonna aladest kattub Martna valla maadega, vaid Matsalu lahe põhjakaldal asuv läänenurk Haeska mõisa ümbruses kuulub Ridala valda ning kihelkonna lääneservas soosaarel asuva väikse Patsu mõisa ümbrus kuulub Kullamaa valda.
Kaasaegne
Martna vald hõlmab lisaks Martna kihelkonna aladele lisaks küll ka mõningaid Kirbla kihelkonna maid Kasari ja Keskküla mõisa ümbruses ning väikese Kullamaa kihelkonna tüki Ohtla mõisa ümbruses.