Kaelase mõis (saksa k Kailes) eraldati omaette üksusena Koonga mõisa maadest 1665. aastal. Algul oli mõis von Wolffeldtide valduses, kuid 17. sajandi lõpus omandasid selle von Derfeldenid. 1790. aastal lasid nad mõisa püstitada katusekorrusega varaklassitsistliku peahoone. Hoonet iseloomustas esi- ja tagaküljel paiknev lai kolmnurkfrontooniga kahekorruseline keskrisaliit, nurki kaunistasid kvaadrid. Peahoonele lisandusid ka mitmed kõrvalhooned.

1872. aastal läks mõis von Brandtide aadliperekonna valdusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelneomanik oli Karl von Brandt.

Mõisa peahoone põletati maha 1905. aasta mässu ajal. Ligikaudu 1910. aastaks hoone taastati, kuid veidi muudetud kujul. Algsed kvaaderimitatsioonidega nurgad asendati neoklassitsistlike liseenidega ning muudeti mõningate akende kuju. Hoone peasissekäigu ette ehitati juugendi sugemetega historitsistlikes vormides kaarakendega palkon.

Alates 1929. aastast tegutseb mõisahoones kool. Säilinud on ka paar kõrvalhoonet, sh historitsistlik ühekorruseline valitsejamaja, mis on ka kooli käsutuses. 2000te aastate alguses on kogu kompleks põhjalikult renoveeritud. Veel 1999. aastal oli peahoone esises pargis alles ka väike puidust historitsistlik aiatempel, mis nüüdseks on lammutatud.

Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Pärnu-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Halinga valla territooriumile.