Pootsi mõis (saksa k Podis) on asutatud 16.sajandi lõpus poola ajal. Algselt kuulus mõis von Pahlenitele. 19. sajandi algul omandasid mõisa von Lilienfeldid, kes püstitasid sinna esindusliku klassitsistliku kivist peahoone. Kõrge kelpkatusega hoone oli põhiosas ühekorruseline. Vaid kolme akna laiune keskosa oli kahekorruseline ning seda kaunistas nelja sambaga ja kolmnurkfrontooniga portikus. Kuna Pootsi mõisa portikus on pea äravahetamiseni sarnane Voltveti mõisa portikusega, võib aimata sama ehitusmeistri tööd.

Peahoonele lisati ka hulk kõrvalhooneid. Valitsejamaja, ait ja tall-tõllakuur ääristasid peahoone esist väljakut, osa hooneid paiknes eemal. Mõisast paarsada meetrit lääne ehk Tõstamaa poole teeristi rajati pikk maakividest kõrts.

1856. aastal said omanikeks von Maydellid, kelle valdusse ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisasüda oli von Maydellide omanduses aga kuni baltisakslaste ümberasumiseni ehk Umsiedlungini 1939. aastal.

Teise maailmasõja järgselt asus mõisahoonesse kool, mis tegutses seal 1990te aastate keskpaigani. 1962. aastal ehitati hoone kooli tarbeks kahekorruseliseks, muutes muuhulgas ka algsete akende kuju. Kaasajal on hoone eravalduses.

Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, ehkki väiksemal või suuremal määral ümber ehitatult. Tugevalt ümber ehitatud (kinnimüüritud akna- ja ukseavadega), kuid algses mahus on säilinud ka mõisa kõrtsihoone. Samas on kõrtsi välisseinas säilinud huvitavad kivikestest laotud geomeetrilised mustrid (Eestis pea ainulaadsed). Pärnust Audru kaudu Pootsile suunduva tee viimased pool kilomeetrit on kujundatud kauni alleena.

Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Tõstamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Tõstamaa valla territooriumile.