Voltveti mõisat (saksa k Tignitz) on esmamainitud 1601. aastal. Mõisa eestikeelne nimi tuleneb ta 17. sajandi omanike von Wolffeldtide nimest. Peale Põhjasõda kuulus mõis von Krüdeneridele, kuni 1786. aastal omandasid selle Riidaja mõisast pärinevad von Strykid. Von Strykide valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni, viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Heinrich von Stryk.

Enamik säilinud hoonestust pärineb mõisas 19. sajandist von Strykide ajastust. Kivist hilisklassitsistlik kahekorruseline peahoone valmis 1830. aastal. Hoone keskosa kaunistab nelja sambaga portikus sellel lamavate lõvifiguuridega. Võõrandamisjärgselt on hoones tegutsenud põllumajandustehnikum, mille tarbeks on hoonet 1930-70tel mitu korda ümber ja suuremaks ehitatud. Mõisahoonele on peale ehitatud kolmas korrus ning on lisatud külg- ja tagatiib. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, kuigi tugevalt ümber ehitatult. Mõisa kohal maantee ääres paikneb mõisale kuulunud Eesti pikim kõrtsihoone.

Koha praegune nimi Tihemetsa pärineb 1930test aastatest ning on saksakeelse nime Tignitz kohendus eesti keelde. Varem tunti Eesti keeles paika Voltveti nime all.

Mõisasüdamest kaks kilomeetrit edelas, Punapargile viiva tee ääres väheldase künka otsas paikneb mõisaomanike von Strykide perekonnakalmistu. Sellest on alles vaid graniidist väravapostid ning paar purustatud hauatähist. Teise maailmasõja järgselt kalmistu kõrvale rajatud prügimägi on 1990tel aastatel õnneks likvideeritud ning rekultiveeritud.

Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Saarde kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Pärnumaale Saarde valla territooriumile.