Räpina mõis (saksa k Rappin) asutati 1582. aastal. Varem oli Räpina ümbrus Vana-Liivimaa vägagi hõredalt asustatud kaguala, kus elanikkond praktiliselt puudus.

Rootsi ajal kuulus Räpina mõis algul Bengt Oxenstjernale, alates 1669. aastast aga von Wrangellitele. Peale Põhjasõda koondusid Räpinasse Vene vanausulised plaaniga rajada endale sinna klooster. Vanausuliste klooster sai seal tegutseda aga vaid lühikest aega, kuni 1719. aastal aeti vanausulised Räpinast ära. 1728. aastal omandasid Räpina mõisa von Löwenwolded. Nemad rajasid 1734. aastal Räpinasse Võhandu jõel paikneva paberiveski.

1830tel läks mõis von Schultzide omandusse, kelle käest siirdus ta üsna pea von Richterite omandusse. Von Richterite ajal püstitati 1850tel aastatel mõisa stiilne hilisklassitsistlik peahoone, nn Sillapää loss.

Hoone oli külg- ja keskrisaliitide osas kahekorruseline, vaheosad olid ühekorruselised. Üks vahehoone oli kujundatud kasvuhoone ehk talveaiana. Hoone fassaad oli suunatud idas paikneva maalilise Võhandu jõe paisjärve suunas, mis tekitas kauneid kaugvaateid nii mõisast paisjärvele kui ka järvelt ja teiselt poolt järve mõisahoonele. Fassaadi keskosa kaunistas nelja joonia sambaga postikus.

Mõisa püstitati ka hulk kõrvalhooneid, peamiselt peahoonest lõuna poole. Meieni säilinuist on kauneim algselt kaaristuga ait (osalt ümber ehitatud). Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks kauniks pargiks. Selle lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel, mida kaasajal kutsutakse Musitempliks.

Hiljem oli mõis pikalt von Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers.

Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Mõisa park on kenasti hooldatud ning seal asub väga palju võõrpuuliike. Alles on ka klassitsistlik pargitempel. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpul paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. 1870. aastal muretseti vabrikusse paberimasin, mis hakkas muuhulgas valmistama raha- ja dokumendipaberit - algselt Tsaari-Venemaa, hiljem aga Eesti Vabariigi jaoks. Suur osa tsaarirublasid ning kõik 1930te aastate Eesti kroonid trükiti Räpina paberile. Paberivabrik ning ka tollane väike paberimasin töötavad tänaseni, asutamisaasta 1734 teeb sellest Eesti vanima paberivabriku, mis on muutunud kaasajal ka turismiobjektiks. Jõe paremkaldal on säilinud ka 18. sajandi barokne veskihoone.

Täiendav teave:

• muuseum: rapinamuuseum@hot.ee, tel. 796 1661,
• ajalooline paberivabrik: tel. 799 8240.

Ajaloolise jaotuse järgi Võrumaale Räpina kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Põlvamaale Räpina valla territooriumile.